23.12.2008

Mõned muljed Viljandi jõuluturniirist. Enne turniiri ei seadnud endale eriti suuri lootusi, teadsin, et paljudel on nädalalõputurniiride sarjas olulised punktid saada ja seetõttu oli oodata suhteliselt tugevat koosseisu. Olin kaheksas reiting turniiril. Esimesed 2 vooru olid suhteliselt lihtsad. 3.voorus mängisin valgetega Tarvo Seemaniga. Mõtlesin, et vana-indiat ei ole tema vastu mõtet mängida, kuna ta tunneb variante paremini kui mina. Mängisin trompovskyt (tunnistan, et ei ole ka selle avangu fänn enam, st. pole seda teab mis ajast enam mänginud), siiski tekkis mingisugune vana-india variant peale ja ühel hetkel sain aru, et see seis ei ole küll valgele see mis olema peaks, sain tobedad kaksiketturid e-liinile. Olin selgelt passiivses seisus ja püüdsin ennast ainukeste käikudega kaitsta. Ühel hetkel vahetasime vankrid ja peale jäid lipud ja ratsud, sel hetkel hakkasid juba šansid tekkima. Lõpus vahetasime lipud ja peale tekkis ratsude lõppmäng. Ajapuuduses eksisin ja kaotasin partii. Peale seda partiid tundus küll, et vorm on kehv ja midagi head loota ei ole. Siis aga võitsin partiid R.Ruusi ja I.Mõndresku vastu. 6.voorus tegin viigi K.Puusepaga. 7.voorus sain vastu A.Šiškovi. Šiškovi vastu mul mingit mängukartust ei ole, teadsin, et valgetega võib vabalt mängida. Minu üllatuseks valis ta lipu-india avangu, valisin populaarse variandi, kus valge pakub mustale etturit, seda ta vastu ei võtnud ja valis rahulikuma variandi. Keskmängus midagi olulist ei juhtunud, jõudsime raskete vigurite lõppmängu, kus ma kiirelt suht lihtsa (ilusa) taktikaga võitsin. Ega ma eriti üldseisu ei jälginud, mõtlesin, et Ü.Lauk ja T. Seeman on oma teed läinud, aga kus sa sellega. 8.voorus sain vastu I.Vovki. Valgetega sain päris lubava seisu, mis lõpuks rahunes siiski viigiks. Enne viimast vooru jagasin 3-4 kohta. Mängisin mustadega Ülari vastu. Mõeldes omavahelisele üldseisule olin rahul viigiga, samas olin valmis võitluseks, arvestades, et vastane viiki ei soovi. Partii lõppes üsna kiirelt viigiga. Jäi vaid oodata Kunitsõn -Seeman ja Vovk - Valner tulemus. Tegelikult olin ma oma tulemusega rahul enne nende tulemuste selgumist, aga oli põhimõtteliselt huvitav vaadata, mis siis lõpuks saab. Keskendusin enamjaolt Kunitsõn- Seeman mängule, mis oli huumor kuubis. Nikil tundus olevat kindel võiduseis, tal oli päris üks vigur rohkem vahepeal. Lõpuks jõuti seisu, kus Nikil oli vankrite ja lahkvärvi odade lõppmängus küll vähemettur aga siiski veel šansid seisu segaseks ajada. Lõpuks, nägemata kvaliteedi kaotust sattus Niki kogemata võiduseisu, kus Tarvol lihtsalt ei õnnestunud takistada etturi lipustumist. Vahepeal suutis Tarvo veel mängu käigus kohtunik G. Elmastelt küsida turniiri seisu kohta, mis pealtvaatajatele nalja pakkus. Eks seda on üsna raske kirjeldada nii naljakalt kui see tegelikult välja nägi:) U.Valner suutis aga samal ajal I.Vovkile täieliku võiduseisu kaotada.
Lõppkokkuvõttes jäin rahule oma tulemusega. Viimased aastad on üldse Viljandi nädalalõputurniirid hästi õnnestunud, ausalt, ei oskagi öelda miks:D

HÄID JÕULE!